Laupäevaks oli meile planeeritud reis kahte Bulgaaria endisesse pealinna. Esmalt läksime Pliskasse. Seal nägime kauni basiilika varemeid. Note pärast projekti. Leidsin youtube'st video, mis kajastab mingi teise EVT projekti tegevust antud ehitisel. Nad puhastasid piirkonda ning tänu nende tegevusele alustati basiilika rekonstrueerimistöödega. Need olid väga Rooma hõngulised. Quirino kui parkuuris kõva käsi ronis ehitise otsa. Sellest süttisid ka teised mehed ja peagi olid nemadki üleval. Edasi külastasime sealset muuseumit. Ostsin sealt endale poolvääriskiviga sõrmuse. Paar nädalat varem nähtud eksponaatide kogu kividest innustas mind viimaks isegi Bulgaariast neid toredaid kivikesi ostma. Veel külastasime läheduses asuvat lagunenud ehitist, ainult vundament oli järgi. Järgmisena sõitsime Madarasse. Ronisine paarsada trepiastet üles, et näha huvitavat kaljuseina. Tegelikult ei tahetud meid üles lasta, sest meil ei pidanud aega olema. Surusime siiski oma tahtmise peale ja üleval sai ära käidud. Veider, miks nad meid üldse siis sinna tõid, kui midagi näha ei saaks. Ka sealt ei läinud ma tühjade kätega minema. Sealne suveniiriputka tundus väga ahvatlev. Mu kollektsiooni lisandus veel üks poolvääriskivi, seekord kaelakee kujul. Meie reis hakkas toppama kui Giuseppe ja Marat ronisid vaateplatvormile, aga alla enam ei tulnud. Peale 20 minutilist ootamist naasesid nad vabandusega, et eksisid ära. Vaimustav! Järgmisena jõudsime taaskord paika, mis oli eelnevalt pealinn olnud. Sealses muuseumis näidati meile esmalt koha ajalugu tutvustavat filmi. Veel nägime sealset aaretekogu. Peale muuseumit läksime mägedesse taaskord varemeid vaatama. Koha tegid eriliseks kunagi toiminud veetorud, mis on tõestus kõrgtsivilisatsioonist. Edasi jaotusime kaheks grupiks. Professor viis osad inimesed tagasi hostelisse. Bussidega sõitsime aga Shumenisse. Seal oli meile antud vaba aeg. Olin seda linna varem vaid hääletamise peatuspunktina läbinud. Nüüd oli veidi rohkem aega linna põhitänavaga tutvuda. Park linnas on kaunis, aga suurt erinevust linnapildis tal teiste Bulgaaria linnadega pole. Kuna aeg oli limiteeritud, läksime koos Heleri, Mustafa ja Annaga sööma. Läksime suvalisse kõrvaltänavasse ja leidsime eest tükikese Kreekat. Keegi kavalpea oli oma ukse Vana-Kreeka stiilis disaininud. Hiljem jõudsime Heleriga veel ühe kiire Billa tuuri teha, lisaks pisike põige apteeki. Peatänavalt võib kõik vajaliku leida. Suurimad hilinejad on meile kõigile teada, aga seekord hilines Diliana, kes tõi vabanduseks aeglase töötaja kohvikus. Ilmselt oli see vaid kättemaks meile.
Sveshtari oli vaid paarikümne kilomeetri kaugusel kui Dilianale meenus, et järgmisel päeval on Astil (armeenlane) sünnipäev ja talle oleks vaja torti. Kuna itaallaste tiramisu esimesel korral ebaõnnestus, soovisid nad seda uuesti teha. Seega oli vaja osta komponente sünnipäeva tiramisu jaoks. Pöörasime otsa ümber ja läksime Razgradi suurde toidupoodi Kaufland. Ma tundsin ennast seal nii hästi. Pood meenutas Laagri Rimit. Üldiselt on minu külastatud poed Bulgaarias olnud keskmise või üliväikese suurusega, sest suured poed ei asu linnakeskuses. Seega selline suur pood tekitas koduse tunde. Nii tore oli poes vabalt ringi liikuda ja näha laia kaubavalikut. Üritasime sünnipäevalapsele ka kinki leida, aga see oli suhteliselt keeruline. Õhtul tähistasime sünnipäeva laulu, õhupallide ja koogiga. Oleksime ka vahuveini joonud, aga keegi pani pudelid sügavkülma ja ja need jäätusid ära 😑
0 Comments
Leave a Reply. |
Sisu
Töö arheoloogilistel väljakaevamistel, suhted kaaskondlastega ja reisimine Balkani riikides. Arhiiv
October 2017
Kategooriad
All
|