Meie viimased tööpäevad nägid väga veidrad välja. Meie tööaja algus nihkus hilisemaks ja mõni päev jõudsime tööle alles peale kümmet. Ka ilm mängis siin oma rolli. Sügis on Bulgaariasse jõudnud. Ilmad on muutunud vihmasemaks ja jahedamaks. Nii olidki paljud hommikud liiga märjad töö tegemiseks. Poriaugus töötamine ei ole just meeldivaim tegevus. Porikamakad jäävad talla alla kinni ning niimoodi tatsudes on tunne nagu modellil platvormidega looduse moeshowl. Ka meie tööjaotus muutus, hakkasime kahe grupina tööl käima. Esimene grupp asus tööle uuel objektil. Teine jätkas vanas kohas kaevamist. Esimene grupp, kuhu kuulusin ka mina, asus tööle keskaegse asula koristamisega. Koht oli võssa kasvanud ja me korjasime lõigatud heina ning oksad kokku, paljaste kätega kusjuures. Sest esimesel päeval polnud meil ei reha ega hangu. Sae ja trimmeriga tegelesid kohalikud mehed ning põllumees, kes meid võõrustanud oli, maksis kogu tegevuse kinni. Tore oli vahelduseks heina teha ja oksi koristada, seejuures näha, mis hakkab võsa alt välja paistma. Juba projekti alguses oli meile määratud vaba nädal, mis tulenes meie kuistest puhkusepäevadest. Algselt pidime ka osa võtma Sofias toimuvast vabatahtlike kokkusaamisest ja ise vabatahtliku teenistuse 20 aastapäevaks midagi korraldama, aga meie innukuse puudumise tõttu jäi see ära. Seega saime reisimiseks veel 2 lisa päeva. Ka üks meie tööpäev jäeti lihtsalt ära, ilmselt on põhjuseks see, et vabatahtlikud hakkasid üksteise järel ise varem lahkuma. Meie plaan Heleriga on minna Albaania-Makedoonia-Serbia tripile. Meie lahkusime koos kolme itaallase ja kahe mentoriga reede öise bussiga Sofiasse. Veider oli oma viimast päeva Sveshtaris veeta. See teadmine, et enam sa ei lähe tööle ning enam ei saa Dani hostelis aega veeta. Ütleme nii, et see tegi emotsionaalseks ja paar pisarat sai valatud. Kõikide meie projekti liikmetega me kohtume veel, aga sel õhtul tuli hüvasti jätta meie tööd raporteerinud portugaallasest Anaga ja itaallasest Francescoga. Nad saabusid 2 nädalat enne meie töö lõppu ja pildistasid ning filmisid meie tööprotsessi. Millalgi valmib meie tööst ka lühifilm. Nad ise on samuti vabatahtlikud, aga seotud teise projektiga, kus neil pole tegelikult suurt midagi teha. Hetkel viibime Heleriga Sofias. Käisime veelkord kõik Sofia võimalikud vaatamisväärsused läbi, leidsime ka uusi huvitavaid paiku. Ööbisime ülinunnus hostelis. Unustage ära mu kiidusõnad esimestel päevadel veedetud hosteli kohta. Hostel 44 on palju parem. Toas on vähem inimesi, vannitubasid on rohkem ja õhkkond on chillim. Täna õhtul võtame bussi Albaania pealinna Tirianasse.
0 Comments
Leave a Reply. |
Sisu
Töö arheoloogilistel väljakaevamistel, suhted kaaskondlastega ja reisimine Balkani riikides. Arhiiv
October 2017
Kategooriad
All
|