Mind on õnnistatud heade sõpradega, kes viitsivad mulle ka teise riiki külla sõita. Leedu pole küll teab küll kui kaugel, aga omajagu tööd siia tulemisega tuleb siiski näha. Pealegi ei kuulu Kaunas vast eestlaste meelispaikade hulka, on olemas ju Leedu rannikuala 😉 Kuna Karolina jõudis õhtupoolikul, siis pärast kerget munchi läksime välja. Mis peamine, Karolina tõi mulle käsitöö vastlakukleid. Vastlad ei anna ikka õiget tunnetust välja pannkooke süües nagu leeduakd seda teevad. Väike grupp Erasmuslasi olid rePUBlic'us. Tegemist on vinge baariga (vähemalt Laisves aleja oma), kui kunagi Kaunasesse satud cheki järele, neil on suur õllevalik ja hubane õhkkond. Kahjuks kipub jah nii olema, et välistudengid ja erasmuslased valivad mingid kindlad hängimiskohad linnas välja. See oli ka üks lõksudest, millesse ma ei tahtnud oma vahetussemestri keskel langeda. Aga aeg-ajalt tuleb ette, et just neist mainsteam kohtades aega veedetakse. Järgmisel päeval tegime linnatiiru, tutvusime põhiliste vaatamisväärsustega ja maitsesime traditsioonilisi roogasid Bernelių užeiga's - koht on oma autentse Leedu touch'i tõttu turistide seas väga populaarne. Millegi pärast me ei olnud seda tüüpi turistid, keda töötajad oleksid soovinud teenindada, ootasime oma arvet pea pool tundi ma eeldan, ja uskuge, me proovisime igat moodi nende tähelepanu äratada 😆 Karolina sai sel päeval isegi osa minu ühest loengust, tegelikult oli see pigem õppekäik. Õppejõud oli pehmelt öeldes üllatunud, et ma kellegagi koos loengusse tulin. Leedus peaks asjast ikka enne teada andma 😅 EKAs asjad küll nii ei käi. Tutvusime rektoraadi hoonega kui ühe eeskujulikult restaureeritud ehitisega. Sealt otse edasi liikusime "näituse avamisele", aga üritus oli üsna ebaõnnestunud puuduliku audio süsteemi tõttu. Pärast kerget segadust jõudsime ka lõpuks mentorite ja mentee'de filmiõhtule. Filmivalikuks kujunes Johnny English'i esimene osa. Enda üllatuseks ei olnudki ma filmi näinud. Niiet tegemist oli hästi sisustatud ajaga. Edasi liikusime La Fin'i. Uhh, see postitus tundub olevat sisuturundus, aga ausalt, see ei ole nii. Keegi ei maksa mulle, et ma nende lokaale kiidaksin. Õhtu sai uue hoo sisse kui tutvusime ühe mentoriga, kes oli semestri Türgis viibinud. Kurtsime talle oma shisha muret ning ühel hetkel saimegi kamba kokku ning liikusime vesipiipu tegema. Neljapäeva õhtul oli tegemist üsna keeruka ülesandega, väisasime mitmeid baare, aga kõik olid täis. Lõpuks leidsime ühe vaikse kohviku (Not Just Cafe), mis pakkus ka vesipiibu võimalust. Mees pidas kohvikut meie seltskonna tõttu isegi kauem avatuna - leedukate lahkus. Huvitava faktina kohtasin sel õhtul rumeenlast, kelle sõber veedab vahetussemestrit EKA-s, milline pisikene maailm. Näitasin Karolinale ka kohustuslikku 10. korruse vaateplatvormi oma ühikas, see on parim jutuajamispunkt üldse. Järgmisel päeval nägin ma suurt vaeva, et hommikuste loengute ajal üleval püsida. Neljapäeval ei ole mõistlik kaua üleval olla, sest reedel algavad mu loengud kella üheksast. Saime küll kohvikus kokku, aga isegi kohvi ei oleks mind päästnud. Kuni ma lõunauinakut tegin väisas Karo jõusaali, treeneri range soovitus reisi ajaks. Kuna tal olid võistlused tulemas, siis oli füüsiline trenn vajalik. Tegime ka Nemunase saarel pisikese tiiru, seal oli parasjagu kevadlaat toimumas. Märtsi algus tundub veidi vara võitu, aga nii need asjad siin käivad. Õhtul vaaritasime ühika köögis. Riis hautatud köögiviljadega. Tegelikult me tasapisis sättisime end juba välja minema. Karolina projektituttav elab ja õpib Kaunases. Ta kutsus meid hästi vingesse kohta. See on tegelikult teater, aga igal teatril on teatavasti ka teatribaar, aga kui etendusi ei ole, saab seda kasutada tavalise öölokaalina. Kokteilid seal nägid vapustavad välja, tõeline kunst, enamgi veel, baar asus sõna otseses mõttes kasvuhoones. Seega, Kauno miesto kamerinis teatras, tungivalt soovitatav paik külastamiseks. Õhtu lõpetasime klubis Bardakas, väga rahvastatud ja leedukaid täis koht. Tuleb ikka rohkem aega kohalikega veeta, saab õige riigi tunnetuse kätte. Laupäev kujunes kuidagi eriti laisaks. Osaliselt eelmise päeva peo tõttu, osaliselt vihmase ilma tõttu. Läksime Knygų ministerija'sse kohvitama. Veetsime seal ikka omajagu aega, kuid siis otsustasime ümbruskonda avastama minna. Kaardi pealt avastasime huvitava pargi meie asukoha läheduses, mu sõber ütles, et sealt võib leida vanu lõbustuspargi atraktsioone. Tundub veider, sest, kes ikka neid alles hoiab. Tundub et Kaunase linnavalitsus hoiab. See oli imedemaa seal, parim paik fotoshoodi tegemiseks. Pilvine ilm läks täitsa meelest ja lustida saime kõvasti. *Kurbusega pean aga tunnistama, et postituse ilmumise ajaks on lõbustuspark likvideeritud, oma silmaga nägin kuidas mai kuus buldooser seal tegutses* Pärast kogu seiklust läks meil kõht tühjaks ja suundusime Hessi sööma, väga eksklusiivne seekord 🤣 Vihmasesse päeva tõi rõõmu usbekk, kes meile naistepäevaks lilli kinkis, kuigi õigest päevast oli möödas juba päev. Olime päeval Punto Jazzist mööda jalutanud ning nende reklaam tulevastest kontserdistest köitis meid. Otsustasime, et lähme kuulame siis veidi Leedu rocki. Seega laupäeva õhtu veetsime hubases jazzi meeleolus. Seal oli suhteliselt palju istekohti, aga kõik kohad olid reserveeritud, niisiis seisime ja ootasime kontserdi algust, aga kohe kui kell kukkus tuli üks mees meie juurde ja pakkus meile istekohti. Jah, just, ta tuli otse meie juurde kuigi inimesi meie ümber oli palju, lisaks kõigele suutis ta inglise keelele väga kiirelt ümber lülituda. Bänd oli hea ning nagu uutele fännidele kohane, tegime nendega koos ka pilti. Terve õhtu lõbustas meid bänd Baltasis Kiras (tõlkes valge kajakas). Pühapäeval otsustasin koos Karolinaga jõusaalis ühineda. Esimene kord jõuksis peaks olema tasuta, aga vaatamata Karolina teisele külastuskäigule saime ikka tasuta sissepääsu. Ma tegelikult läksin jõusaali kaasa vaid sauna pärast. Kuid kurb tõdemus on see, et saun on pühapäeval suletud. Vähemalt sain hulgaliselt kaloreid maha rassitud oma rattasõiduga ning Karo professionaalset treeningkava jälgida. Kokkuvõtlikult tunnen ennast jõusaalis ikka küllaltki amatöörina. Õhtuks oli vaja igaljuhul aga trimmi saada, sest ees ootas erootiline show 😆 Kui söödavad suveniirid kodustele ostetud naasime ühikasse, et õhtuks ennast valmis seada. Algselt oli plaan tudengi kombel ühistranspordiga kohale sõuda, aga Karolina valge kleit pani meid ümber mõtlema. Seega, taksosõit it was. Olin selles linnaosas vaid korra viibinud, kui ESN-i korraldusel kindlust külastasime. Konkreetsed kohta oli üsna lihtne leida, sest hordides naisi sisenes vaid ühest uksest majja. Keskkond seal oli väga glamuurne, ideaalne sellise ürituse jaoks. Ilmselt toimubki neid seal palju. Kellel huvi, siis ürituse korraldas Renginių Oazė, ehk korraldavad midagi taolist veel. Üritus ise oli äärmiselt meelelahutuslik, mul polnud ammu enam nii lõbus olnud. Parima soorituse tegid Valgevene ja Läti trupp 😍 Purjus leedulannade, kes lavale kippusid tõttu hakkas laval olnud esinejatest isegi kahju. Aga noh, eks igaüks valib ise oma elatusvahendi. Õhtu jätkus taaskord vesipiibu lainel, seekord natuke väiksema seltskonnaga. Et oma põhjamaist olemust tasakaalustada saime endaga kaasa usbeki ja türklase. Et õhtut veel rohkem araabia lainele viia, siis haarasime kaasa linna parima kebabi (Todžė) ja suundusime Karolina üüritud tuppa mu ühikas. See oli lõbus õhtu, mängisime kaarte, naersime, tantsisime ja laulsime. Me võisime seda kõike endale lubada, sest esmaspäeval oli Leedus riiklik püha ning ülikooli kiirustama ei pidanud. Taasiseseisvuspäeval võtsime taaskord vabalt. Külastasime kohvikut as usual. Sedapuhku Stop & Go. Patustasime ka pisikese koogitükiga, ikkagi pidupäev. Ilm oli väääga heitlik, tüüpiline Eestikas 4 aastaaega 15 minuti jooksul. Paraadi me magasime sõna otseses mõttes maha, aga see-eest nägime vormis noori mööda tänavaid marssimas. Linnas toimus tasuta kontsert, millest me kohe kuidagi mööda minna ei suutnud. Järjekordne leedu rock muusika bänd, sedapuhku täitsa inglise pärase nimega Colours of Bubbles. Ja kuna me ikka 30-minutilise tasuta muusika keskel fännideks saime, siis otse loomulikult tegime muusikutega ka pilti. Sel päeval olid munitsipaalmuuseumid tasuta, ka Kaunase ühistransport oli prii. Väisasime Vytautas Suure Sõjamuuseumit, minu jaoks oli see juba teine kord. Olen endiselt arvamusel, et tegemist on isa-poja muuseumiga. Sest keda teist need relvad ikka nii väga huvitavad. Muuseumist saime ka Leedu lipu oma põskedele. Väga patriootlik! Lisaks sellele kandsin oma Eesti-Leedu lippu terve päev kaasas. Ma ei tea miks, aga Karolina oli Eestist kaasa võtnud oma roosa spray juuksevärvi. Nii me muutsimegi ühikatoast juuksurisalongi, kogu elu muutus roosaks pärast neid roosasid triipe. Mul oli veel järgmine nädal kapuuts ja rätik roosad. Pimeduse saabudes toimus Kaunase kindluse juures mingi üritus. Ega täpselt ei teadnudki, mis seal toimuma saab, aga kohale me läksime. Kohtasime veel Karolina projekti-leedukaid. Väga külm oli ja kuigi seisime järjekorras, siis suppi ega teed meile ei jätkunud. Saime sooja vaid lõkkest, aga sellega kaasnesid suitsuhood, mis tahtsid silmanägemise röövida. Karo viimane õhtu Kaunases möödus mõtestatud melanhoolse türgi muusika taustal.
Siinkohal väike assortii meie tegemistest:
0 Comments
Leave a Reply. |
AuthorMinu seiklused 2019 aasta kevadsemestril Kaunases, Leedus. Archives
May 2019
Categories |