Pühapäevaks oli meile kõigile organiseeritud reis Doonau kaldal asuvale Tutrakani linna. Nagu arheoloogidele kohane, külastasime linna muuseumeid. Üks oli Bulgaaria eluolu muuseum, kus sai näha erinevate ajajärkude elukorraldust. Teine muuseum oli seotud kalandusega. Meie juhendaja professor Gergova on ajaloolaste jaoks nii tuntud tegelane, tema nime mainides saame alati igasse muuseumisse tasuta sisse. Ning kui ta ise veel meiega kaasas on, pole kunagi probleemi. Ilmselt seetõttu meid muuseumisse viidigi. Eluolu muuseum pakkus võimalust ennast antud ajas ette kujutada. Istuda antiiksel diivanil, mängida klaverit või keerutada vokiratast. Külastasime ka mingisugust sõjakeldrit, kus oli võimalus tutvuda relvadega. Mehed kasutasid muidugi kohe võimalus relvi näppida. Poisid jäävad poisteks. Meremuuseumi tegi minu jaoks nauditavaks poolvääriskivide väljapanek. Nii palju kasulikke kive üheskoos. Lihtsalt imeline! Mu vääriskivide armastust see muidugi suurendas. Linn ise on väike, aga ideaalne paik elamiseks, vaatega jõele ja Rumeeniale. Veel viidi meid sööma kalda äärsesse restorani. Toit ei olnud seal just kõige parem, aga restorani alal paiknes veekogu kilpkonnadega. Mida paremat saab ühelt söögikohalt veel oodata kui kilpkonnad juba elavad seal?
Peale muuseumituuri viidi meid kohaliku taluniku juurde. Mees oli meid enda farmi külla kutsunud ja kostitas meid korralikult. Alustuseks tuur tema viljapuude juurde. Ta tegeleb kuivatatud puuviljade müügiga ning kogu ta aed oli head ja paremat täis. Alustuseks pakuti meile tomati-kurgi salatit. Ma pole veel kunagi nii magusaid kurke söönud. Sellele järgnes talu eriline rakia. Veel toodi lauale igasugu küpsetisi ning lõpuks jõime Bulgaaria versiooni sangriast. Mees ise oli lahke ja näitas välja erilist huvi Eesti tüdrukute vastu. Peamiselt tegeleb äriga siiski tema poeg. Selline pereäri siis. Meie küllakutse põhjuseks oli soov meid tehtud töö eest tänada. Talunik toetab oma masinatega keskaegse asulakoha puhastamist, kuhu me tööle suundume. Tagasitee kulges mööda külavaheteid. Imelikul kombel põletasid inimesed mitmel pool kulu. Ütleksin, et sellise leitsaku ajal õhtuti kulu põletada pole just kõige targem tegu. Igatahes oli õhtuhämaruses elavat tuld kaunis näha. Hostelisse jõudes pidu ei lõppenud. Asi läks osade jaoks väga hulluks ära, sest ühel hetkel twerkisid türklased laual. Ütleme nii, et ühised joomised muudavad kõiki paari kraadi võrra lõbusamaks 😁
0 Comments
Leave a Reply. |
Sisu
Töö arheoloogilistel väljakaevamistel, suhted kaaskondlastega ja reisimine Balkani riikides. Arhiiv
October 2017
Kategooriad
All
|