21. august Bussisõit tagasi Tallinna algas väga varakult ja seetõttu oli otsatarbekas bussis süüa. Jagasime koos Neidiga bussis saiakesi, värskeid puuvilju ja kohukesi. Toidu jagamine toimus raskendatud oludes, buss kõikus ja suure saiakotiga oli keeruline tasakaalu hoida. Sellepärast tulebki bussis ühe koha peal istuda ja ka turvavöö kinnitada! Sõit kulges sombuse ilma taustal ning umbes kahe tunni pärast olime taas Villardi korteris. Seal toimus kiire riiete vahetus, ja paljud pidid uuesti rohelistele kaartidele päevapileteid ostma. Peagi asusime Kadrioru poole teele. Teel presidendi lossi, suutsime enamuse väliseestlastest tee peal ära kaotada. Kadrioru lossi aed võlus neid ja nad läksid seda avastama. Õnneks oli neid lihtne leida ja peagi olimegi kõik koos turvakontrolli läbinud. Meile tehti kantselei hoones põgus ekskursioon ja tuuri käigus õnnestus meil isegi Presidenti ennast kohata. Ta oli oma olekult nii vaba, et paljudele jõudis alles veidi hiljem kohale, keda nad just enda ees nägid 😉 Hiljem nägime ka Presidendi tööruume ja ma sattusin juhuslikult istuma toolile, kus proua Kaljulaid diplomaatidega kohtudes istub. See fakt giidi suust tõi mulle ootamatult suure tähelepanu projektikaaslaste poolt. Pärast lõunasööki suundusime otse Tõnismäele, et kohtuda Haridus- ja Teadusministeeriumi Tallinna esinduses projekti rahastajatega. Meile tutvustati projekti tähtsust riigi seisukohalt ja analoogseid projekte, mida nad on korraldanud. Meile räägiti ka üldiselt õppimisest Eestis ja milliseid toetuseid jagatakse. Lisaks oli osalejatel võimalus küsida nende jaoks olulisi küsimusi. Koosoleku ruumis oli üsna formaalne õhkkond, aga kui nö ametlik osa oli lõppenud ja meid kostitati, muutusid ka jutud vabamaks. Lisaks saime kõik ka kingikotid meenetega. Need olid üsna innovatiivsed, näiteks pliiats, millest võib hoopis taim kasvada või veebikaamera kate. Lisaks leidsin enda kingikotist veel study estonia mütsi. Pean ütlema, et see müts on osutunud üsna vajalikuks, sest välismaal noortevahetustel käies teavad kõik minu rahvust 😊 Taas korteris olles saabus Selveri toit ja see tuli kolme korteri vahel ära jaotada. Seekord jagasin toidu mina laiali, see üli üsna nauditav tegevus. Õhtul oli meil Eesti filmi õhtu. Küsitluse tulemusena selgus populaarseim film – Viimne reliikvia. Osade jaoks kõlas filmimuusika tuttavalt, isegi teatud fraasid ja stseenid. 22. august Seekord külastasime veelkord ühte idufirma kontorit. Nii suundusime Transferwise'i kontorisse. Nende innovatiivne kontor avaldas meile kõigile muljet. Pallimeri pani meid tundma kümme aastat nooremana ja moodne kontorikeskkond avaldas muljet. Rahvusvahelistest töötamisvõimalustest räägiti meile hoone terrassil. Ei saaks öelda, et vaade oleks nüüd imepärane, aga õhkkond ise oli seal väga mugav. Sealt suundusime edasi Maksu- ja Tolliametisse. See oli üsna mannetu ettekanne nende poolt. Väga raske oli infot jälgida ja ega mind eestlasena see väga ei huvitanud ka. Pärast lõunasööki oli meil ekskursioon Bastioni käikudes. Jagunesime keeleoskuse järgi kahte gruppi, sest üks ekskursioon oli eesti keeles, teine inglise keeles. Enne maa alla minekut näidati meile informatiivset ajaloolist videot Tallinna ajaloost. Mööda pimedaid koridore liikudes muutus õhk üha niiskemaks ja külmemaks. Pärast Bastione oli meil vaba aeg ja me otsustasime minna Kassikohvikusse Nurri. Olin hiljuti käinud vaatamas Istanbuli tänavakassidest kõnelevat filmi Kedi ja tänu sellele oli mul prii sissepääs kohvikusse. Kõik nautisid kasside toredat seltskonda, kuigi kassid ise polnud meist nii suures vaimustuses. Õhtul nautisime Katariina poolt küpsetatud Kanada küpsiseid. Uudis maitsvatest maiustest levis kui kulutuli ja peagi olid need ära söödud 😁 Kuna projekti lõpp oli juba tuntav, siis nautisime veel aega üheskoos lauamänge mängides. Andrew õpetas meid projekti jooksul hullu Unot mängima. See oli väga hoogne ja lõbus mäng. 23. august Viimane projekti päev tõi kaasa keeleõppest kokkuvõtte tegemise. Viisime sessiooni läbi Suur-Ameerika tänaval. Ergutasime end massažiga virgeks ja saatsime väliseestlased linna peale elulisi situatsioone lahendama. Vastavalt keeleoskuse tasemele tuli neil tänaval inimestelt abi paluda ja võimaluse korral see jäädvustada. Kõik said ülesandega suurepäraselt hakkama. Tänu edukale sooritusele lõime kõik projektis osalenud väliseestlased rahvuskaaslasteks. Uku sai ülesandega suurepäraselt hakkama ja osalejad tundsid end hästi. Meenutuseks projektist ja Eestis veedetud ajast kirjutasime üksteisele toredaid laused ühistest mälestustest. Viimane õhtusöök Kohalikus Kohvikus oli erilisem kui muidu. Suundusime ülakorrusele, kus meile oli kaetu suur laud. Toit oli väga eestlaslik, kartul ja liha. Viimane ühispidu kulmineerus Hollywoodi külastusega. Paljud osalejad pidid juba öösel lahkuma, püüdsime neile korteris niikauaks seltsiks olla. Kuigi ma andsin oma parima, siis jäin ka mina siiski magama. 24. august Hommikul kraamisime korterid puhtaks ja jagasime hommikusöögi toitu osalejate vahel laiali. Kell 11 jätsime Villardi kortermajaga hüvasti ning suundusime igaüks oma teed. Pärast intensiivset kümmet päeva oli hea taas koduseinte vahel olla, kuigi tühjuse tunne oli suur. Õnneks hakkas meie grupivestlus kihama inimeste kodutee lugudest ja mõned osalejad jäid ka veel Eestisse, mistõttu oli põnev nende seiklusi jälgida. See projekt oli midagi enneolematut. Oli vahva kohtuda Eesti juurtega inimestega. Paljude jaoks oli see esmakordne kogemus viibida oma esivanemate maal. Õppisin Eesti kohta koos nendega, samas, sain ka neile midagi õpetada. Projekt leidis meediakajastust, nii raadios, teles kui uudismeedias. See lõi võimalused ka peale projekti lõppu kõige meenutamiseks. Tavaliselt siinkohal ma tänan kõiki oma blogis kasutatud fotode autoreid, aga selles projektis panustasid kõik imeliste kaadritega ja ma ei suuda kõiki autoreid identifitseerida. Sellepärast tänan teid kõiki, kes tegid selle projekti eriliseks 😘
0 Comments
Leave a Reply. |
AuthorMy connection with Erasmus+ projects. Youth exchanges and training courses. Archives
January 2020
Categories
All
|