Kuna iga nädalavahetus on meil vaba, siis on suhteliselt mõttetu jääda Sveshtarisse passima. Seetõttu üritame võimalikult vara planeerida oma tegevust nädalavahetuseks. See on aga väga keeruline. Nädala algusel ütles Giuseppe (itaallane), et Burgases toimuvad nädalavahetusel suured peod ja ta läheb kindlasti sinna. Nädala keskel selgus, et pühapäeval on meie päev korraldatud ja me lähme hoopis Doonau äärset linna avastama ning kohtume kohaliku ettevõtjaga. Seega tekitas küsimusi, kas on mõtet üheks ööks Burgasesse minna, sest siis saaks külastada väiksema kaliibriga pidu. Ning Weekendi taoline pidu jääks külastamata. Valikus oli veel minna lähedalasuvatesse linnadesse, aga see ei paelunud mind üldse. Seega neljapäevaks ütlesin oma kindla "jah" sõna. Teised soovisid jääda säästurežiimile ja külastada soodsamaid paiku. Seega läksime Burgasesse kahekesi.
Otsustasime asuda teele reedel pärast tööd. Meie liiklemisviisiks oli hääletamine. Ka minule tundus hääletamine Bulgaarias esmalt vastumeelsena, aga teatuid reegleid järgides kulgeb kõik turvaliselt. Igatahes 5 autot ja 4,5 tundi hiljem jõudsime Burgasesse. Kõmpisime linna keskuse poole ja esmamulje linnast oli kommunistlikus stiilis majad. Enda arust olime piisavalt kõndinud ja otsustasime keskusesse jõudmiseks bussi võtta. Jälgisime hoolega kaardilt erinevate bussiliinide numbreid ja värve, et keskusesse jõuda, aga kahjuks pidime ikkagi pettuma. Meie valitud buss hakkas vastassuunas liikuma. Paari peatuse pärast lahkusime bussist, et tuldud teed tagasi minna, aga meie tee peale jäi igati viisakas söögikoht. Kõik ei lähe alati sugugi halvasti. Meie plaan kesklinna sööma minna polnud enam vajalik, sest buss viis meid otse hubasesse restorani. Ka toit oli maitsev. Itaallaste võime lõpmatult süüa paneb mind imestama, sest prae kõrvale tuleb alati veel mõni lisa tellida. Meil oli kindel soov jõuda reede õhtul toimuvale peole. Probleem seisnes selles, et pidu toimus Burgasest 15 km kaugusel asusvas pargis. Väljas oli kottpime ja bussid ei sõitnud enam üldse. Püüdsime küll hääletada, aga linna keskuses seda teha on keeruline. Meie viimaseks variandiks jäi takso. Taksojuht üritas küll esmalt topelttasu küsida, aga lõppkokkuvõtteks ei kulunud kahe peale kokku üldse palju raha. Kuigi rahalaristaja tunne tekkis küll. Vein restoranis + taksosõit. Vabatahtliku eluga peaks kokku käima odavaim alkohol poest + bussisõit. Isegi taksojuhil oli probleeme peo toimumispaiga leidmisega. Vaatamata sellele jõudsime kohale. Me ei läinud peole siiski juhuslikult, sest eelmisel nädalal kui itaallased Varnas couchsurfingut tegid kohtasid nad hispaania ja itaalia vabatahtlikke, kes neid võõrustasid. Marina ja Michiele(?) olid samuti sellel peol. Nende telki me otsima asusimegi kui olime kohale jõudnud. Minul polnud nende välimuse kohta mingit infot seega oli kogu mu lootus Giuseppe peal. Õnneks ei olnud park paksult rahvast täis ning peale viie minutilist otsingut me nad leidsimegi. Kogu sündmus ise oli narko-reivipidu. Inimesed tantsisid DJ muusika järgi, aga mitte klassikaliselt vaid väikse kiiksuga. Sinna kogunenud seltskond oli väga kirju, aga üldiselt olid kohale tulnud inimesed hallist massist täielikult erinevad. Selline tore kogemus! Lisaks hispaanlasele ja itaallasele oli nendega kaasas veel üks bulgaarlane. Ka tema pidi öö koos meiega lageda taeva all veetma, sest telgis oli kohti kahele. Mul muidu poleks õues magamise vastu midagi olnud, aga väljas oli väga külm. Ka rätik, mis oli kasutusel tekina ei aidanud. Esimesed päikesekiired hommikul olid õnnistuseks, lisaks bulgaarlase tehtud lõke. Ma olin talle äärmiselt tänulik. Pidu toimus poolsaarel, seetõttu läksime esmalt randa. Sealne rand on üksühele sarnane Eesti omaga. Ujumiseks polnud antud paik siiski kõige sobilikum, liiga palju suuri kive. Mõtlesime et poolsaare tipus on suurem asula, aga seal oli vaid küla. Üks tore naine viis meid poodi ning seejärel maantee äärsesse bussijaama, et me saaksime tagasi Burgasesse minna. Bussijaam asus linna keskuses ning see mis jäi eelmisel päeval saavutamata sai täidetud nüüd. Tee randa oli kaunis ja randki ilusam kui Varnas. Linnade edetabelis paikned Burgas kindlasti palju kõrgemal kui Varna. Ranna lähistel leidsime söögikoha. Tellisime pastat ja isegi itaallase jaoks oli see söödav, niiet võib toiduga rahule jääda :) Otsustasime mitte minna laupäevasele suurele peole, sest ka see paik asus linnast väljas ja pühapäeval pidime juba tagasi hostelis olema. Tagasiteel me samuti hääletasime, aega võttis see pool tundi vähem kui saabudes, aga kohale jõudsime ikkagi pimedas. Ingleid veel leidub siin maailmas.
0 Comments
Leave a Reply. |
Sisu
Töö arheoloogilistel väljakaevamistel, suhted kaaskondlastega ja reisimine Balkani riikides. Arhiiv
October 2017
Kategooriad
All
|