Minu esimesed kokkupuuted Euroopa Vabatahtliku Teenistusega jäävad aega kui Saku Noortekeskusesse tuli tööle inglasest noormees. Ma teadsin sel hetkel, et ta töötab seal vabatahtlikuna, aga programmi olemusest ei olnud mul õrna aimugi. Programmi tutvustas mulle esmakordselt 2015 aastal noortekeskuses töötanud portugaallanna, kes meile koolis ettekande tegi. Sel hetkel tabas mind vaimustus ja otsustasin, et pean ka ise EVT läbi tegema.
Algus polnud lihtne, sest olin 17 ning käisin alles keskkoolis. Seega pidin ootama täisealiseks saamist ja leidma töö suveks. Mu kindel soov oli teha lühiajaline EVT Itaalias. Saatsin mitukümmend kirja, kuid keegi ei soovinud teha lühiajalist projekti suvel. Umbes aprillis sain aru, et Itaaliasse ma suvel vabatahtlikuks ei lähe. "Mis seal ikka, proovin peale keskkooli lõppu uuesti," mõtlesin endamisi. Mais nägin Seiklejate Vennaskonna lehel paeluvat pakkumist osaleda 2-kuulisel EVT-l Bulgaarias arheoloogilistel väljakaevamistel. Olin varem kandideerinud SV noortevahetusse, seetõttu hoidsin nende pakkumistel silma peal. Mul polnud väga suurt lootust osutuda valituks. Esiteks 7-kuuline tulemusteta otsing Itaalias ja teiseks noortevahetusse mittepääsemine. Seda suurem oli mu üllatus kui peale Skype vestlust vastuvõtva organisatsiooniga osutusin ma valituks. Kunagi ei tasu alla anda!
0 Comments
Leave a Reply. |
Sisu
Töö arheoloogilistel väljakaevamistel, suhted kaaskondlastega ja reisimine Balkani riikides. Arhiiv
October 2017
Kategooriad
All
|